XVIII Väldin otsustamist

Oma igapäevastes tegemistes püüan alati vältida otsuste langetamist. Mulle näib, et valida tuleb alati kahe hea või kahe halva variandi vahel. Esimesel puhul ei ole ma nõus kummastki pakutavast loobuma, teisel juhul eelistaksin mõlemat vältida. Minu peamiseks strateegiaks on otsustamine võimalikult hilisele ajale jätta, ikka lootuses, et mingil seletamatul kombel muutuvad alternatiivid olematuks. Need kõrvarõngad pidid esialgse plaani järgi olema kas valged või sinised. Seisin käsitööpoes suure puust karbi ees, mõlemad pihud erineva kujuga siniseid ja valgeid kivikesi täis. Vaatlesin neid varjus ja vastu valgust, uurisin nende mõlemaid pooli ja kõiki servi, moodustasin neist laual erinevaid kombinatsioone. Seinakella sekundiseier tiksus halastamatult tempos, mis näis järjest kiirenevat, müüja küsiv pilk peatus mu segaduses näol aina sagedamini. Lõpuks vältisin valikute langetamist ning võtsin iga kujuga kivide seast nii valge kui sinise eksemplari. Loodan, et nende kandja on minust otsustusvõimelisem ning teab täpselt, kumb kõrvarõngas sobitub paremasse, kumb vasakusse kõrva.