XLI Kevadekuulutajad

Äreva kevadootuse tekkimiseks piisab vaid paarist päikeselisest päevast siin 60. põhjalaiuskraadi kandis. Nii mõnus on sulgeda silmad ning lasta päikese kuldsetel kiirtel enda heledat nahka soojendada. Kõrvus kajab malbe linnulaul ning tekib petlik tundmus, et ehk on lumi haihtunud ning mu ümber on taevasiniste õitega kaetud samblaroheline maapind. Avan silmad ja näen, et ... sinililli siiski ei ole. Hoopis puhas lumi valendab kaunilt, püüdes oma sulni olekuga enese pisut ehk liig pikka visiiti õigustada. Palun mõttes vabandust, et tahtsin ajaringi kiiremini liikuma sundida, ning luban põhjamaa veetlevaid talveilmu nautida. Kevade saabumiseni olgu sinilillede aseaineks need kõrvarõngad, mis külma ei pelga.