XLI Kevadekuulutajad

Äreva kevadootuse tekkimiseks piisab vaid paarist päikeselisest päevast siin 60. põhjalaiuskraadi kandis. Nii mõnus on sulgeda silmad ning lasta päikese kuldsetel kiirtel enda heledat nahka soojendada. Kõrvus kajab malbe linnulaul ning tekib petlik tundmus, et ehk on lumi haihtunud ning mu ümber on taevasiniste õitega kaetud samblaroheline maapind. Avan silmad ja näen, et ... sinililli siiski ei ole. Hoopis puhas lumi valendab kaunilt, püüdes oma sulni olekuga enese pisut ehk liig pikka visiiti õigustada. Palun mõttes vabandust, et tahtsin ajaringi kiiremini liikuma sundida, ning luban põhjamaa veetlevaid talveilmu nautida. Kevade saabumiseni olgu sinilillede aseaineks need kõrvarõngad, mis külma ei pelga.

XL ESTCube'ist inspireeritud

Kui suure visiooniga andekaid entusiaste jagub, võib ESTCube-1, veidi üle kilo kaaluv tudengisatelliit, olla tõepoolest millegi suurema algus, näiteks sissejuhatav peatükk kosmoseriik Eestist pajatavas raamatus. Küllap markeerime suuremate satelliitide orbiidile lähetamist ka suuremamõõtmeliste kõrvarõngastega.

XXXIX E175

Neid kõrvarõngaid valmistades mõtlesin austria sümbolistile Gustav Klimtile, kes on ilmselt üks tuntumaid juugendstiili viljelejaid. Uurisin tähelepanelikult "mõrasid" klaasialuses kullakarva kihis ning silme ette kerkis kujutluspilt tema maalist "Suudlus". Mõne aja möödudes hakkasid kahe õlimaalil kujutatud inimkeha piirjooned ebamäärasemaks muutuma, sulasid ühte ning moodustasid aimatava naisfiguuri. Mu peas oli tekkinud Adele Bloch-Baueri portree - Gustav Klimti töö, mille eest on oksjonil makstud enam kui ühegi teise maali eest (135 miljonit USA dollarit 2006. aastal). Mõlemad mainitud teosed seostuvad Klimti kuldse perioodiga, mille üheks tunnusjooneks on muuhulgas lehtkulla kasutamine maalidel. Lisaks kunstivaldkonnadele on lehtkuld (E-aine järjekorranumbriga 175 ...) rakendust leidnud kulinaarias: seda on lisatud peamiselt kookidele ja kommidele, aga ka teele, kohvile ja erinevatele alkohoolsetele jookidele.

XXXVIII Pühendusega Smaragdsaarele

Iirimaa lopsakas rohelus juba pudelisse ei mahu ...

XXXVII Vihtkaalud

Mõeldud kaalutlevatele isikutele, kel otsustamisele ebamõistlikult palju aega kipub kuluma. Tööpõhimõte on lihtsamast lihtsam: variandid, mille vahel valida, tuleb mõttes kaalukaussidele asetada ning seejärel oodata, kuni pea kergelt ühele küljele kaldu vajub. Pea vajub otseloomulikult kaalukama variandi poole. Ära siis liialt pikalt juurdle, kumb võimalus kummale poole asetada!

XXXVI Hingesäsi

Hingesäsi on minu jaoks hinge tuum, mida võib vahel vilksamisi näha peegeldusena silmas. Hingesäsi enese keskseks osaks on kristalselt puhas ja lihvitud sisemus, mis on välisega ühenduses õrnade ja tundlike kiirjate moodustiste kaudu. 

XXXV Kõrberebane

Ei, neil ehetel pole suuremat seost Saksa sõjaväelase Erwin Rommeliga, kes paistis Teise maailmasõja ajal Põhja-Aafrika kõrbetes toimunud lahingutes silma osava väejuhina ning sai seepärast endale hüüdnime Kõrberebane. Pigem on neil kõrvarõngastel teatav sarnasus kõrberebase ehk fennekiga, kel on pikad kõrvad, liivakarva keha ja öiseks nägemiseks kohastunud silmad.

 

XXXIV Tulipunane vihmavari

...
Olin väike,
kuid ihkasin juba
rohkem kui nukku ja
nukutuba, rohkem,
kui pildivihku pihku,
rohkem, kui linnukest
pihku, täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem, kui tooreid
tikrimarju, rohkem,
rohkem, kui midagi muud
ihkasin, oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
...

(Betti Alver)

Jäägem vaid lootma, et nende kõrvarõngast saatus pole sama traagiline, nagu oli kaua igatsetud ja ihaletud punasel vihmavarjul.

XXXIII Keerd värsket musta pipart

Viimistlemine on sageli võtmetähtsusega: lõpus lisatud väike nüanss võib millegi argise hoopis eriliseks muuta. Näiteks piisab toidu puhul vahel ainult värskelt jahvatatud mustast piprast, et pošeeritud munast saaks hõrgutav eelroog või maasikasalat muutuks millekski meelierutavaks. Ei tasu kunagi leppida lihtsalt tehtuga, kui sellest on võimalik minimaalse pingutuse hinnaga midagi tunduvalt rafineeritumat luua.

 

XXXII Orjavits

"Kui saaks sellest 700-aastasest orjapõlvest lahti," kirjutas Postimehe arvamusküljel ajaloolane Mart Laar kommentaariks uuele käsitlusele Eesti keskajast. Kibuvitsa ehk rahvapärase nimetusega orjavitsa kõverad ogad meenutavad olnut, suured ja lõhnavad õied andku lootust kaunimale tulevikule.